Suuhügienist tegeleb olemasoleva hammaskonna olukorra mittekirurgilise parandamisega läbi parema suuhügieeni saavutamise.


Keskmine patsient kannatab suutervisemurede käes, mida saaks ennetada regulaarse kontrolli ning õigete suuhügieenivõtetega.
 
Hügienist kaardistab hammaskonna olukorra ning mõõdistab igemetaskud,  teostab fluoroteraapiat, eemaldab vajadusel hambakivi ja hambakatu küretiga ja/või pärlipesuga, õpetab efektiivselt hoolitsema suu ja hammaste eest. 
 
Soovi korral on võimalik teostada hammaste valgendamist ja hambakaunistuste paigaldamist.
 
Soovitame ennetada hambahaiguste teket regulaarse kontrolliga. Tulemus on oluliselt soodsam ja mugavam ning märksa meeldivam kui haiguse tekkimise järgne ravi.
 
 
 
 
 
Broneeri aeg vastuvõtule: 




 

Suuhügieen on oluline osa meie igapäevasest elust ja tervisest, kuid kahjuks teevad paljud inimesed mõningaid levinud vigu, mis võivad neid endeid ja pereliikmeid kahjustada. Allpool toome välja mõned levinud vead, mida inimesed teevad suuhügieeni osas ning nende mõjust suu tervisele.

 

Üks levinud viga lapsevanematel on lapse luti maast võtmine ja selle nö "puhastamine" oma suus. Kui siis täiskasvanu võtab luti suhu ja seda "puhastab", nakatab ta lapse kaariesebakteritega ning rikub lapse suufloora igaveseks muutes hammaskonna säilitamise oluliselt keerukamaks. On oluline meeles pidada, et lutti tuleks puhastada sooja vee ja seebiga ning vältida selle enda suhu panemist.

Teine levinud viga on ühiste söögiriistade, hambaharjade ja muude suuhügieenitarvikute kasutamine. Kui jagate neid esemeid kellegagi, võib see põhjustada bakterite ja haigusetekitajate ülekandumist. Näiteks võib ühine hambahari aidata kaasa suuõõneprobleemide levikule, sealhulgas igemehaigused. Iga inimene peaks kasutama ainult oma isiklikku hambaharja ja muid suuhügieenitarvikuid ning neid regulaarselt vahetama.  Hambaharju ja otsikuid peaks üldiselt vahetama iga 3 kuu möödudes ja seda nii harjaste deformeerumise kui bakterite kasvu ja leviku piiramiseks.

 

Laste magama panek ilma hammaste pesemiseta on veel üks levinud viga. Eriti halb on olukord kus lapsed tarbivad enne magamaminekut magusat, nagu jogurt, kommid,mahlad,gaseeritud joogid või muud maiustused, ja ei pese seejärel hambaid, siis suuõõnes tekib suhkrustumine. See tähendab, et suus olevad bakterid kasutavad suhkrut toiduks ning eritavad happelist ainet, mis põhjustab hambakaariest ja emaili kahjustusi. On äärmiselt oluline õpetada lastele korralikku suuhügieeni ja julgustada neid pesema hambaid pärast magusate toitude tarbimist ning kindlasti enne magamaminekut iga päev.

 

Veel üks levinud viga on tihe näksimine ja suur magusa tarbimine. Sage snäkkimine ja suur hulgaline magusa tarbimine suurendab suuõõne happerünnakute sagedust ning suurendab hambakaariese ja igemehaiguste riski. Lisaks suhkrule võivad ka teised toidud, näiteks krõpsud ja limonaadid, kahjustada hambaid. On soovitatav piirata näksimist ja magusa tarbimist ning eelistada tervislikke suupisteid, nagu puuviljad ja köögiviljad.

Kokkuvõttes on oluline vältida neid levinud vigu suuhügieeni osas, et säilitada hea suu tervis. Lapse lutti ei tohiks maast võtta ja suhu panna, jagatud söögiriistade kasutamist tuleks vältida ning lastele tuleks õpetada hambapesu harjumust. Lisaks on oluline piirata näksimist ja suhkrurikaste toitude tarbimist. Pöörates tähelepanu nendele levinud vigadele ja parandades suuhügieeni harjumusi, saab säilitada terve ja naeratusterohke suuõõne pikkadeks aastateks ning kulutamata aega ja raha seal kus seda saaks vältida ja ära hoida.